Skandinaavia leina- ja kriisitoe teadmised ning oskused tulevad Leinakooli kaudu Eestisse

Autor: Meeli Laane
Leinakooli juht ja koolitaja Meeli Laane pälvis Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi magistriõpinguteks Bergeni Ülikooli kriisipsühholoogia keskuses. Stipendium loob võimaluse tuua Eestisse rohkem Skandinaavia teaduspõhiseid teadmisi kriisi, katastroofide, leina ja taastumist toetavate sekkumiste valdkonnast.
Haridus- ja Noorteamet teatas, et Leinakooli juht ja koolitaja Meeli Laane on valitud Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi saajaks. Stipendium võimaldab pühenduda magistriõpingutele Bergeni Ülikooli kriisipsühholoogia keskuses ning süvendada teadmisi kriisi- ja katastroofipsühholoogiast, kriisisekkumistest, leinatoest ning kriitiliste sündmuste järgsest taastumisest.
Minu jaoks on see võimalus korraga isiklik, erialane ja ühiskondlik.
Leina ja kriisi teemad on olnud minu töö ja mõtete keskmes juba aastaid. Leinanõustajana, koolitajana ja Leinakooli eestvedajana olen näinud, kui sügavalt mõjutavad kriisid ja kaotused mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedasi, töökohti, koole, kogukondi ja kogu ümbritsevat süsteemi.
Üks kaotus võib puudutada tervet peret. Üks kriitiline sündmus võib mõjutada kogu töökollektiivi. Üks ootamatu surm võib raputada kogukonda. Ja väga sageli sõltub inimese taastumise kogemus sellest, kas tema ümber on teadlikud, toetavad ja valmis inimesed.
Miks on see Leinakooli jaoks oluline?
Leinakooli jaoks on Kristjan Jaagu stipendium oluline arengusamm. See võimaldab tuua Skandinaavia teaduspõhised teadmised ja praktilised kogemused senisest süsteemsemalt ka Eestisse — Leinakooli täiendusõppesse, tugigruppide arendamisse, spetsialistide koolitamisse ja leinas inimesi toetavatesse teenustesse.
Skandinaavia kriisi- ja leinatoe kogemuses kõnetab mind eriti see, kuidas teadus, praktika ja teenuste arendamine on omavahel tihedalt seotud. Bergeni Ülikooli kriisipsühholoogia keskuse õppes osalevad nii teadlased, kes uurivad kriisi- ja leinatoe mõju ning annavad sisendit riikliku tasandi teenuste arendamisse, kui ka praktikud, kelle igapäevane töö on inimeste, perede ja kogukondade toetamine kriisides, katastroofides ja leinas.
See ühendus on oluline ka Eestis.
Meil on olemas palju pühendunud spetsialiste, kogukondlikke algatusi ja häid praktikaid. Samal ajal vajame üha enam terviklikku vaadet sellele, kuidas kriisiks valmistuda, kuidas inimesi kriisi ajal toetada ning kuidas aidata neil pärast kriitilist sündmust või kaotust taastuda.
Kriisisekkumine ja taastumine peavad moodustama terviku
Kriis ei lõpe alati siis, kui vahetu oht on möödas. Sageli algab inimese jaoks kõige raskem osa alles hiljem — siis, kui tuleb kohaneda muutunud eluga, tulla toime kaotuse, ebakindluse, süü, hirmu, abituse või purunenud turvatundega.
Sama kehtib leina kohta. Lein ei ole ainult emotsionaalne reaktsioon kaotusele. See puudutab inimese keha, suhteid, identiteeti, töövõimet, turvatunnet, tulevikupilti ja kuulumise kogemust.
Seetõttu on minu jaoks oluline, et kriisisekkumine ja kriisist taastumine ei oleks Eestis eraldiseisvad killud, vaid moodustaksid järjest enam ühtse terviku — riiklikul, kogukondlikul ja inimlikul tasandil.
See tähendab, et oluline ei ole ainult see, kuidas me reageerime kriisi hetkel. Sama oluline on see, kuidas me toetame inimesi, peresid, spetsialiste ja kogukondi pärast seda.
Teadmised, mis jõuavad praktikasse
Leinakooli kaudu soovin tuua Skandinaavia teaduspõhiseid teadmisi ja praktilisi kogemusi eelkõige sinna, kus need saavad muutuda päriselt kasutatavaks toeks.
See tähendab täiendusõppe arendamist spetsialistidele, leinatugigruppide metoodika tugevdamist, leinas inimesi toetavate teenuste kvaliteedi tõstmist ning uute töövahendite loomist neile, kes oma töös puutuvad kokku kaotuse, kriisi ja traumaga.
Laiemalt loodan, et need teadmised leiavad koha ka kohalike omavalitsuste töös, eesliinitöötajate ja operatiivteenistuste toetamises, kriitiliste sündmuste järgsetes sekkumistes ning kriitilise tähtsusega ettevõtete kriisivalmiduse arendamises.
Kriisid ja kaotused ei puuduta ainult sotsiaal- või vaimse tervise valdkonda. Need puudutavad haridust, tervishoidu, siseturvalisust, tööelu, kogukondi ja juhtimist. Seetõttu peab ka kriisi- ja leinatoe teadmus liikuma erinevate valdkondade vahel.
Inimlikum ja teadlikum kriisitoe süsteem
Olen selle võimaluse eest väga tänulik.
See teekond on minu jaoks korraga isiklik ja ühiskondlik. Isiklik, sest leina ja kriisi teemad on olnud minu töö südames juba aastaid. Ühiskondlik, sest usun üha enam, et inimese toetamine kriisis ei saa jääda ainult üksikute spetsialistide missiooniks — see peab olema osa sellest, kuidas me ühiskonnana hoiame inimesi, kogukondi ja üksteist.
Loodan, et see õpiteekond aitab tuua Eestisse rohkem teadmisi, mis muutuvad päriselt kättesaadavaks toeks inimestele, kes seda kõige enam vajavad.
Leinakooli missioon on algusest peale olnud tuua leinateemad nähtavale, arendada professionaalset leinatuge ning pakkuda teadmisi nii spetsialistidele kui inimestele, kes on kaotuse keskel.
Kristjan Jaagu stipendium annab sellele tööle uue rahvusvahelise mõõtme.
Aitäh usalduse eest.
